esmaspäev, 2. veebruar 2009

Utsanummalkùll


Noh nàed, mul jàlle sùda hale....sòbranna vend leidis kuskilt kodulàhedalt kùlma ja nàlja kàtte surema jàetud kutsikad.Neil ònnestus ùhest lahti saada, aga teisest mitte.Te ei kujuta ettegi milline kiusatus mul on, nagu mingi kooliplika.Kass ju ka olemas.Siin on minuteada koerapidamine ùsna keeruline.Passid, vanktsiinid ja ei tea mis kòik veel.Ja kui tahad àra sòita, siis koera ju koju ei jàta.....ei ma ei saa vòtta nagunii.Aga no jubedalt tahaks.Koera tòug on teadmata, eks ta mingi segu on:).Jeesus kui armasad nad on....

3 kommentaari:

Suusi ütles ...

On ikka tüüpe maailmas! Kes krt. need on kes loomi niinmoodi kohtlevad!
Noh, aga koerapidamine pole siin küll kuidagimoodi keerulisem kui kuskil mujal. Passi on ikka ainult siis vaja kui riigist välja reisida tahad ja vaktsiinid tehakse üks kord aastas veterinaari juures. Aga koera jah koju ei jäta, kassi isegi saab jätta. Ja õues peab ka käima, mis muidugi ei ole üldsegi negatiivne kohustus, kuid kohustus ikkagi.

Ruudi ütles ...

Ega kassi ka kauaks koju ei saa jätta. Äkki ämm hoiaks vajadusel? Siis võiksid küll võtta ...

AnnuMannu ütles ...

Augustis Eestis olles kàib àmm siin kassi toitmas.ùks aasta iis isegi enda juurde, aga neil on ka kass, vàga kuri ja antipaatne, niiet rohkem oma koju ei taha.Ma kardan ise, et àkki hakkab siin kass ja koer koos, suurt mùrglit tegama.Meil maja penskareid tàis, kellelgi pole kodulooma, niet kujutan ette, et kellegi oleks kindlasti ùtlemist.Ja veel ei tea, kui suureks see koer kasada vòib.....