Huvitav, kas teised lapsed ka sellised vàiksed vàljalunijad on nagu meie pliks.Kui juhuslikult pargis kuskil mòni ema oma lapsele midagi nàksida pakub, siis minu oma paneb jooksujalu ka osa saama.Ausalt mul on tàitsa hàbi olnud sellepàrast.Lapsed on muidugi lapsed, aga mòni ema mòtleb, et ma oma last nàljutan àkki.Sest siinses pargis on nàod ju ùhed samad tavaliselt ja minu laps alati kàsi pùsti, kui keegi oma crackeri paki kotist vàlja vòtab.Ja oleks, et siis minu kàest vòtaks, ei.....ainult vòòrastelt.Minu keelamisest pole kasu olnud ja ma ei viitsiks mingit suurt kisa ka kuulama seal hakata, niiet olen lasknud siis vòtta, kui on ikka pakutud.Tavaliselt muidugi kòik emad-vanaemad kùsivad minult enne, kas vòib anda ja see mulle meeldib.Pòhimòtteliselt on mu laps oma kahe ja poole eluaasta jooksul juba poest varastanud ja kerjuse kombed on ka kùljes.....mis veel???
neljapäev, 17. aprill 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Issand kui nunnukas! Mul oli koer selline..
Me mehega iga päev naerame, et laps on koeraga nii sarnane ja et millal ta sellest koerastaatusest inimeseks kasvab... Tuleb välja, et sinna läheb veel aastaid :D
Loodan, et sa ei solvu,e t ma su last koeraga võrdlen aga minu armastus loomade vastu on võrdväärne kui isegi suurem... et on nagu kompliment, nohh.
Ei solvu:D.Loomi ja lapsi(eriti oma jagu muidugi) armastan ma vòrdvààrselt ise ka:P
Mul oli poeg selline, kes külas sõi kahe suupoolega, nagu kodus süüa ei antaks.. vahest oli ka piinlik.
Aga siin ma pole mänguväljakul küpsisepakiga inimesi näinud. Mere ääres ja pargis peetakse piknikke küll.. aga nemad ei paku midagi.
Postita kommentaar