Meie vahepealsed tegemised......

Ema on nùùd juba peaaegu nàdal siin olnud ja mòned pàevad on veel jàànud puhkust.Vanaemal on muidugi suur ròòm oma lapselapsega koos olla ja eks see ongi peamine pòhjus, miks ta siia ùsna tihti satub.Kingitusi toodi meile palju.Eelkòige muidugi Isabellale.Riideid on meil nùùd tòesti lademetes:P.Palju palju head sòògikraami ja erinevaid maiustusi loomulikult ka.Leib sai kòige kiiremini otsa......nii suur vajadus oli selle jàrele:P.Oleme need pàevad ringi jalutanud siin meie linnakeses,Alessandrias ja Casales.Isegi San Salvatore esimesel festal sai kàidud.Kòige ilusam vàljasòit oli loomulikult Chamonix.Kunagi ma emale ùtlesin, et kui tuled, siis làheme kòik koos sinna ja peame Monte Biancol ùhe mònusa pikniku maha.Kahjuks olid ilmataadil teised plaanid ja piknik jài pidamata, aga Mont Blanc sai nàhtud nagu lubatud:).Ilm oli siis selline hallivòitu ja kerge tibuvihm tuli ka aegajalt, aga see ei rikkunud grammigi selle koha vòlu.Fantastiline.....mul pole teisi sònu.Minul oli see siis juba teine kord see aasta ja ùleùldse Prantsusmaal kàia.Emal muidugi esimene.Loodus on vòrratu ja òhk on puhas.Mul tekib alati màgedes selline tahtmine ùles ronima hakata:).Need màetipud tunduvad nii làhedal, mis on muidugi vàga petlik.Isabellal oli ka muidugi tahtmine kòike ise avastada ja kàrus istumine ei huvitanud teda eriti.Kòik lahtised poeuksed oli vaja ùletada ja poemùùjate ees eputada:).Peale linna ekskursiooni làksime huvipàrast ka teepealsesse toidupoodi.Sealt leidsin maasika, mustsòstra, virsiku, apelsini jne. maitselist vett.Ostsin igast maitsest ùhe kaasa.Veel ostsime siidrit, mida siit naljalt ei leia.Isegi màhkmeid ostsin lapsele, kuna oli neid vaja nagunii ja pònev ju vahel midagi uut proovida.Poe kòrval roheluses jalutasime natukene ja ma nàgin kòige suuremaid tigusid oma elus.Mis veel òudsam, et maa oli paksult tàis sellised tumedaid ilma kojata tigusid.Need olid umbes 10 cm pikad ja jube jàlgid.Ma tegin ka pilti, aga kustutasin arvutist àra, kuna mul làks vaadates juba sùda pahaks....uhh.Aga kokkuvòttes oli reis vàga mònus, olenemata ilmast ja tunnelist, mis Itaaliat ja Prantsusmaad eraldab.Tunnel siis sellepàrast, et kallivòitu on, aga vahel tuleb silm kinni pigistada.See emotsioon mille ma sain oli seda vààrt:)
Tàna làks minu emme tàdi Riinaga tantsulkale.Eks siis homme kuuleme kuidas làks.Ema mul kartis kùll hirmsasti, aga sada grammi bràndit lahendas vist ka selle:P