Meie esimene òò ilma tissita

Lòpuks ometi!!!Kuigi enne òhtut pole mòtete hòisata.....aga ikkagi.Eile òhtul ,kui oli kàes magamamineku aeg, siis nagu ikka, tiss suhu.Seekord aga uni ei tulnud nii kiirelt ja oli vaja veel oma leludega màngida.Mòne aja pàrast hakkas ta juba hààlt tòstma, kuna uni murdis juba maha, aga meie hellik ei oska ju muud moodi magama jààdagi, kui tiss suus(tàitsa minu sùù....tunnistan).Kuna mul oli endal selle ajaga ka juba paras unekas tulnud, siis ei suutnud ennast eriti liigutadagi ja lasin tal natuke joriseda seal.Kaks kanget nagu me oleme.Lòpuks pani ta oma pea minu kaela peale ja jài kuidagi vaikseks.Mina muidugi ei julgenud hingatagi.Tegin vaikselt ...Tsssss,tssssss,tssssss......nagu ma teen,kui ta haiget saab, see lohtab teda alati kiirelt.Ja juba oligi kuulda sùgavat hingamist.Milline kergendus!Siis sàttisin ta taskasi oma koha peale.Ja nii tegin veel 4 korda òòsel, kuna tal ju kombeks ikka mitmeid kordi àrgata.Natuke tegi kisa ka, aga arvan, et ùle 20 sekundi kùll mitte.Tubli tùdruk!
Nùùd siis ùritan ka tàna òhtul nii toimida, eks nàeb , mis saab.See oleks tòeline ònn teda ilma tissita magama saada, nagu kordaja kohus.
Kuigi oma loomult olen parandamatu optimist, tean et praegu on kùll veel liiga vara ròòmustada.
Aga ikkagi......tubli tùdruk.Oli ka juba aeg!